Raamat sobib iga endise, praeguse ja tulevase seto ning setode ja Setomaa sõbra riiulisse.
Viktor Lõhmus sündis praeguse Eesti – Vene kontrolljoone siksakil Helbis, mis on üks viimaseid külasid siinpool Pelska jõge ja enne Vene asualasid. Helbi kuulub Üle-Pelska nulka (Setomaa piirkondlik üksus, kus on olnud keskmiselt 20 küla).
Ta õppis Meldova (Veretino) algkoolis, Obinitsas, Meremäel ja Tartu Ülikoolis, mille lõpetamisele on järgnenud tööaastad üksnes Põlvamaal – õpetajana ja muinsuskaitsesüsteemis.
Mälestustekogumikus „Setomaa uhtorgude kallastelt 1950 – 1974″, milles on ka fotod erakogust, annab autor mitmekülgse ülevaate kodutalust, vanematest, nende hoolest, iga pereliikme pingutusest.
Autor kirjeldab lapsepõlveaastatel kogetud seto kultuuri omapära ja selle hilisemat kahanemist. Lugeja saab ülevaate tolleaegsest koolielust, kodukandi setode elust-olust, maa- ja kodutöödest ning nõukoguaegsete juhtimisgrimasside virvarrist.
Mälestustes on puudutatud ka õigeusu kiriku mõju, eriti kirikunimede teemat ning Setomaal sirgunud noore kohanemisraskusi Eesti kultuuriruumis, kus alati ei oldud setode vastu sõbralikud.