Raamatu koostas perekonna arhiivimaterjalide põhjal Raivo Feldmann, allikateks abikaasa Maia Kapsi vanaisa Nikolai Animägi päevikud ja Maia Kapsi tädi Linda Ennu, Nikolai vanima tütre päevikud. Raamat laotab lugeja ette eri aegade ja riigikordade kireva olustiku, kirjeldab elu ja inimesi, jutustab ühe mehe töödest, sõdimistest, armastamisest, kannatustest ja rõõmudest.
• • •
Nikolai Animägi (1894–1974) sündis Viljandis. Lapsepõlve algusaastad möödusid Eestis ja jätkusid Venemaal Toporoki metsamõisas (praeguses Novgorodi oblastis). Samas alustas ta kooliteed, mille lõpetas aga Viljandi Linnakoolis, misjärel läks Peterburi tööle.
Esimese maailmasõja puhkedes läks vabatahtlikuna tsaariarmeesse ja sõdis Rumeenia rindel Austria – Ungari vägede vastu.
19. detsembril 1918 astus 24-aastane noor mees esimese vabataht-likuna Viljandis loodud Scoutspataljoni. Teenistuse eest sai Vabaduseristi II klassi kolmanda järgu kavaleriks ning 25 ha autasumaad, mis võimaldas ellu viia unistuse – saada talunikuks. Oma talu ta rajaski.
Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) sai Nikolai Animägist liisuheitmise teel Viljandi vallavanem.
Punavõim arreteeris selliste „teenetega“ mehe ning määras karistuseks 10+5 aastat vangilaagrit Karaganda oblastis. Tagasi kodumaale jõudis invaliidistunud Nikolai 10 aastat hiljem.
Viimased aastad elas enda rajatud kuid maata jäänud asunikutalus.