Lea Mändmets “Mullumuiste”

Pole need tekstid sõnumised, pole lausumised, pole luuletused …
On need lühimuinasjutud või on autor loonud muistendeid, kui tegelasteks on Ürgema, Taevataat, Päike, Atlas, Muinasaeg jpt?
Ei üks ega teine, žanrilist vastet otsides võiks neid, lühemaid ja pikemaid jutukesi, nimetada miniatuurideks. Raamatus on ka 53 Eesti eri paigust pärit kindamustrit, mis on kui ajasillad tekstidest aimduva muinasaja ja tänase vahel.

• • •

Üle kolme aastakümne Varstus eesti keele, kirjanduse ja kunstiõpetuse õpetust andnud Lea Mändmets sai “Mullumuiste” eest 2017. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia.
Žürii liige Arthur Ruusmaa: “See on ühtne, kompaktne, lõpuni viidud kogu, mida täiendab kena kujundus. Samas on selles luulekogus ka iga luuletus eraldi loetav, igal luuletusel on oma mõte nii eraldi kui ka seotuna kogus.”
Žürii liige Merle Sulg: „Lea Mändmetsa “Mullumuiste” jäi silma kõigepealt pealkirja, seejärel sisu poolest. Lood on napisõnalised, ent maalähedaselt paljuütlevad nagu ka kindakirjaline kujundus. Nagu muiste ja mullugi, nagu ikka, nagu peabki. “Mullumuiste” on mingit moodi nagu värviraamat: lugeja saab autori mõttekäigust ning sõnastusest aimuva põhjal omaenda kujutluspildi kokku seada ning soovikohaselt üle värvida.”